Kääbikla rollikas

Lilyne ja Elyan rassisid Paunaotsal. Neile meeldis ringi sagida ja kuigi rske töö oli Lilyne meelest ebavajalik, oli ajaviiteks siiski hea midagi teha.
Lilyne ulatas parajasti ühe kasti Hamfast Gamgeele (hiljem Vanatoi Gamgee muide), kui keegi karjatas: "Mis kummitus see veel on?!"
Kääbik pöördus välkiirelt ringi ja jõi ammuli sui jõllitama. "Vana Bilbo ise?" küsis Elyan umbusklikult.
Aga Bilbo ise see oli. Poni, kahe suure koti ja Gandalfiga.

Eleyana ratsutas enda hobusega, kui märkas Gandalfi, aga temaga oli keegi kaasas. Haldjas rõõmustas Gandalfi nähes. Ta polnud juba ammu siinkandis käinud.
Vaikselt asus Eleyana nende taga. Hoolika silmitsemisega, tundis ta ära Bilbo. Kust tema välja kargas, mõtles haldjas imestusega.
Avastades, et ta hakkab neist maha jääma, kiirendas ta kapakut ja jõudis peagi neile järgi.

Nüüd märkas Lilyne ka hobust ja ratsanikku. ja teravaid kõrvu. "Ohjeerum, see on haldjas!" sosistas ta Elyanile kõrva. Too pillas ehmatusega enda käes oleva kasti maha. Bilbo ja Gandalf aga jõudsid juba üles ja kääbik kõmpsis väravast sisse. bilbo pani ühe koti maha, vaats tigedalt ringi ja küsis: "Mis krimpel siin toimub?"

Eleyana hakkas naerma. See oli puhas heli, justkui kellukesehelin. Kuna ta oli päris kaua kääbikute seltsis elanud, teadis haldjas, mida krimpel tähendas. Ikka veel kergelt tihkudes tervitas ta Gandalfi. "Taeva päralt, ma pole kunagi nii palju naerda saanud," itsitas ta. Siis pöördus ta Bilbo poole. "Müts maha sinu ees, sel juhul, kui mul seda oleks. Tere, haldjasõber."

(ja nii palju haldjakeelt ta vist ikka ei oska...)

Bilbo turtsatas. "Tere, Eleyana."
Siis pöördus ta jälle paigale tardunud kääbikute poole. "Marss minema! Ma tahan nüüd sisse minna ja magada!"
Lilyne pani ühe kasti maha. Liikuma ta siiski ei hakanud. osa kääbikuid siiski liikus ja väravast välja. Gandald muheles endamisi ja Elyan naeris.

Eleyana pilk muutus hoiatavaks. "Sinu äraolekul on palju asju juhtunud. Kui sa nii kaua ära olid, loeti sind surnuks. Nüüd on sinu asjad ametnike omad, ja nad korraldavad oksjoni. Pool asjadest on juba maha müüdud. Ma arvan, et segaduse vältimiseks pead sa suure osa asjadest tagasi ostma. Eriti tuleks silmas pidada Kotiküla-Paunasteid. Nemad ostsid hea hinnaga sinu kääbikuuru, kuid ma nägin enne, kuidas nad lusikaid näppasid." Jõudnud lõpuni, tuli haldjas oma ratsu seljast maha. Tema suunurk tuksatas, kääbiku väikest naljakat, kuid samaaegselt tigedat nägu nähes, kuigi tegelikult olukord polnud naljakas.

(Ütleme Sackville-Bagginsid? Ma olen ingliskeelsetega harjunud.)
(Ja sa võid ju ka Bilbot mängida ^^)

Elyne vahtis haldjat, hämmeldunud nägu peas. Sageli ta neid näinud ei olnud. Lilyne oli Eleyana varem ühe korra eemalt näinud ja nüüd ta eriti hämmastunud polnud. Ta virutas Elynele küünarnukiga. "Lähme minema. Me oleme siin peaaegu viimased, ainul Ham Gam on järel." sosistas ta. Ham Gam oli Hamfast Gamgee hüüdnimi.
Teine kääbikutüduk kehitas õlgu ja nad lipsasid väravast välja., heites üle õla ärevaid pilke.

(Olgu ^^.)

Bilbo vahtis Eleyanat üllatusega. "Võ-või nii," kokutas ta. "Tühja sellest. Kui mul on vaja vara tagasi osta, siis olgu. Peaasi, et minu uruga suurt laastustööd ei toimu," jõudis kääbik lõpuks selgusele. Eleyana hüüdis ennist kahele kaste tassinud kääbikule: "Oodake! Ma tahan teiega rääkida."

Lilyne peatus järsult, kruus jalge all tuiskamas, ja võttis Elynel varukast kinni. "Eeee...Jah?" küsis ta, närv hääles. Elyne seisis keset teed nagu soolasammas, hämmastuses sellest, et haldjas temaga rääkis.

Hoides all tungi turtsatada, küsis Eleyana tungivalt: "Kus see oksjon toimub? See on väga oluline." Teinud väikse pausi, ta jätkas. "Palun juhata meid sinna." Nüüd jäi ta ootava pilguga neid seirama, tajudes samal ajal maad võtvat ärevust.

Lilyne niheles. "Siinsamas. Juba pool tundi käis, enne kui te välja ilmusite."
Ta vaata s ringi. "Mnjah, nüüd on ilmselt läbi ka. Kõik läksid minema." lisas Elyne. Lilyne vaatas mõtlikult haldja hobust. "Hm, ega ma und ei näe? Bilbo, sa old ikkagi mingi aasta või paar kadunud..."

Bilbo noogutas lühidalt. Eleyana pilk rändas ümbrusel. "Ahah. Kus korraldajad on?" tahtis ta teada. Märkamatult poetas haldjas kummagi kääbiku peopessa kuldmündi.

"Songard ja Kraapslik? Need kadusid juba alguses ära. Elavad Künkatagusel." ütles Elyne kiiresti. Lilyne piilus silmanurgast sätendavat münti ja pani selle siis taskusse. Elyne oma oli juba ammugi kuskil peidus.
Lilyne lisas veel: "Veere tänaval."

"Suur tänu," sõnas Eleyana. Bilbo ja Gandalf läksid Veere tänavat otsima, kuid Eleyana jäi Paunaotsale ja ohkas. Tema raudjas hobune värises, ning haldjas pomises talle midagi, nii et kääbikud ei kuulnud.

Elyne kehitas õlgu ja istus puupakule. Lilyne samuti. Niikuinii polnud neil paremat teha - Lilyne'i vend elas sealsamas kõrval ja tüdukud käisiv aegajalt seal. Nagu nüüd.

Eleyana kõrvad tabasid mingi müra. Kui see lähemale jõudis, taipas ta, millega tegu on. Ja Elyne ning Lilyne olid nende teel ees. Haldjas jooksis nende juurde ja krahmas kääbikud hobuse peale, ise endiselt joostes.

Lilyne ehmatas korralikult ära. "Mida? Mis toimub?" küsis ta, võttes kramplikult sadulaservast kinni. Elyne'l oli juba niigi roheline nägu peas, ilma mingi nähtava põhjuseta.

"Teelt ära, ruttu!" hüüdis Eleyana. Vaid mõni hetk hiljem tormas tohutu ratsasalk Kääbiklast välja. Haldjas aitas kääbikud hobuselt alla ja selgitas. "Te oleksite lapikuks jäänud. Nad poleks jõudnud hobuseid peatada."

Lilyne jõllitas tummalt ratsanikele järele. "Mida värki...Ausõna, see o n veider päev. Mida nad siit üldse tahtsid? Peale sinu hobuse ja mõnede ponide näeb siin hobuselisi vähe."

Eleyana muigas. "Hobuselisi" ? Ta istus enda hobusele. "Hüvasti siis. Ma lähen Hallidesse Sadamatesse ja mind näeb nüüd Kääbiklas harvem. Kahtlased ajad on käes, ning ma olen valmis iga hetk üle Mere minema."

"hei! Haldjaid on niigi koletu vähe järel, ära sina ka nüüd mine!" karjatas Elyne. Lilyne põrnitses Eleyanat.

Eleyana naeratas nukralt. "Niipea ma veel ei lähe. Ma vaatan, mis edasi saab. Kas Sauronist saadakse võitu?" Kerge kapakuga kadus haldjas metsa.

"Mis Sauron?" küsis Elyne, vaadates haldjale järgi. Lilyne kehitas õlgu. "Pole aimugi. Tule, aitame parem need oksjonielukad üles otsida."
Elyne noogutas ja kääbikud lidusid Künkatagusesse. bilbo ja Gandalf olid seal juba ees.

*triin teeb esimesed arglikud sammud*

"Noro lim, noro lim, Vanya!" Hele, külm hääl kajas üle jõe.
Süsimust hobune kihutas mööda teerada nagu must välk. Tema läikivad kabjad kobisesid Kangevirde sillal, kui loom tuulekiirul Kääbikla poole kihutas.
Hobune kappas otse Kääbiklasse, tuiskas Paunaste urust mööda, Künkataguse ja kahe kääbikutüdruku poole.

"Daro!" Tumedapäine haldjas sikutas järsult hobuse ohje ja loom surus kabjad maasse natuke enne kääbikuid.
"Andke talle andeks, ta ei suuda end ohjata, kui tal vabalt joosta lasen." Haldjas hüppas nõtkelt sadulast maha.

Lilyne põrkus tagasi. "Eh..Ükskõik..."
Elyne tegin suu lahti ja pani jälle kinni. Kaks haldjat päevas oli nende jaoks liig.